3. veebruar - 6. märts 2011
Osalevad kunstnikud: Ines Erlemann, Melina Herrero-Vilches, Kaie Kal, Kaij
a Kesa, Kaili-Angela Konno, Mari-Liis Laanemaa, Eva Luure, Joonmeedia (Tanel Rannala ja Siiri Taimla), Kadi Pajupuu ja Marilyn Piirsalu, Pastacas (Ramo Teder), Jaanika Peerna, Anna-Liisa Pärt, Lembe Ruben, Leho Rubis, Alide Zvorovski, Helen Tago, Indrek Tali ja Triine-Anette Täks, Toomas Tõnissoo, Pille Õnnepalu.
Joonistamine, joonistusoskuse vajalikkus, joonistamise eri viisid ning isegi joonistamise määratlemine on viimasel ajal olnud õige mitmel korral ning viisil kõne all.
Näitus lähtub harilikkuse mõistest, seda mitmest aspektist. Kõigepealt harilik kui „harilik”, tavaline pliiats, mida veel paarkümmend aastat tagasi kasutasid vaat et kõik inimesed, ka kirjutamiseks, kui teksti oli vaja hiljem maha kustutada või pastapliiatsit polnud käepärast. Siis „harilik” kui midagi tavalist, mille olemasolu enam tähele ei pandagi, kuid, mis siis, kui seda enam meie elus ei ole, osutub ülivajalikuks. „Harilik”, mis nii teema kui vahendi mõttes on väga isiklik.
Näitusel osalevad kunstnikud on püüdnud kombata joonistamise piire, avastada selle meediumi võimalusi. Väljas on joonistusi skemaatilisest lähenemisest täpse kirjelduseni ja tunnetusepõhisest kontseptuaalseni. Joonmeedia kunstnikud Tanel Rannala ja Siiri Taimla esitavad kümme intervjuud joonistusõpetajate ja üliõpilastega, et selgitada välja joonistamise praegust seisu Eesti kunstikõrgkoolides: kas ja mida peaks joonistamise alal õpetama?
Reet Varblane,
Kunstihoone kuraator
Harilikust
Praegu ei tundu harilikus pliiatsis enam midagi harilikku, seda kasutavad igapäevaselt ainult esimese klassi lapsed, kunstiüliõpilased ja puusepad.
Süsi ja harilik pliiats on odavaimad ainelise kunsti tegemise vahendid. Söe või harilikuga tõmmatud joont saab kergesti kustutada, tagasi olematuks muuta. Mõlemad asjaolud tingivad joonistuse kaastähenduseks proovi – harjutamise ja kavandamise.
Joonistus võib olla vahetu.
Joonistus on mõtte materialiseeritud jälg. Seega on joonistus alati millegi taasesitus, olgu aluseks juhuslik, kogemata jäänud teadvusvoog, kaalutletult välja valitud objekt või üksikasjalikult välja arendatud kujutlus. Kujutis on vahend, mis võimaldab kujutatava sisu paremini jälgida, juhtida ja arendada.
Joonistus võib olla uurimus.
Nähtusi ja tegevusi, mis igapäevaselt ümbritsevad ja millega seetõttu harjunud ollakse, tajutakse tavalistena. Mõningaid neist ei märgata üldse. Lähemal uurimisel ilmnevad neid siduvad põhjuste ja tagajärgede seosed ning seejärel ei tundu needsamad harjumuspärased nähtused enam nii tühistena. Tuimana tundunud korduse eesmärk on enamasti esmaste eluprotsesside toimimiseks vajalik korrastatus, koguni ellujäämine.
Sõna „tavaline” lähtub tavast ja tavandist – tegevuste kordusest. Enamik eriliseks nimetatavaid, tähelepanu pälvivaid sündmusi tõstetakse esile nende liminaalsuse – piiride ületavuse, otsustavuse – tõttu. Põhjuse ja tagajärje kontekstis osutub iga tegevus millegi suhtes otsustavaks.
Väljendusena on iga joonistus erakordne. Väljendus on olemuslikult esitus. Esitus on ideaalis mäng – teadlik, loov, katsetav ja seejuures muidugi suhtlev tegu.
Margot Kask
Järgnevalt lühiülevaade näitusel osalenud töödest. Täpsemat teavet saab iga teose kohta, kui vajutada kunstniku nimele lehekülje paremal serval.
Pastacas (Ramo Teder). Näituse "Harilik" heli, 40''22'.
Eva Luure. Autoportree, 2007. Video, 3' 43''.
Ines Erlemann. Harilik harjutus, 2010. Kaader videost. 5’36’’.
Joonmeedia (Tanel Rannala ja Siiri Taimla). Loomingulisus ja/või hirm. 15 intervjuud Eesti kunstikõrgkoolide joonistusõppejõudude, üliõpilaste ja kuraatoritega. 2011.
Kaija Kesa. Harilik nälghein seeriast Tikitud botaanika, 2011.
Pliiats jaapani paberil, iga 30 x 30 cm.
Kaili-Angela Konno. Tuum, 2011. Tsinkplekk, rooste, grafiit, 200 x 102 cm.
Lembe Ruben. Harjutused sinisele pliiatsile, 2011. Värvipliiats paberil, 21 x 29,7 cm.
Pastacas (Ramo Teder). Pastakajoonistused, 2005-2011. Pastapliiats paberil, 21 x 29,7 cm, 29,7 x 42 cm. Installatsioonivaade Tartu Y galeriist.
Toomas Tõnissoo. Rämbid, 2011. Vineer, grafiit, puit, liim, linaõli. Ca 110 x 140 x 25 cm.
Fotod: Margot Kask
Fotod: Margot Kask
No comments:
Post a Comment